Vahel oleme enda elus sellises kohas, kus mingi autentne ja ehe osa meis tahab palju võimsamalt esile tulla. Meie alateadvus tunneb, et oleme selleks valmis. See võib olla meie jaoks ligitõmbav ja huvitav suund – tunneme tungi teha midagi hoopis teistsugust, kui seni oleme teinud, elada hoopis teistmoodi.
Või siis on see hoopis meie tavateadvuse jaoks hirmutav areng – see ei ole näiteks kooskõlas sellega, kuidas oleme ennast harjunud nägema, kuidas me usume, et üks ‘normaalne’ inimene peaks käituma. Sellega, millist rolli oleme harjunud mängima enda elus teiste jaoks, ühiskonnas. Ühesõnaga see uus impulss, soov või hoiak, paneb ohtu kõik selle, mille oleme teadlikult loonud. Või vähemalt nii meie mõistusele tundub.
Sellisel juhul võib juhtuda, et meie tavamõistus hakkab seda impulssi täielikult blokeerima. Me ei teadvusta seda, me ei mõtle sellest, see lihtsalt isegi ei jõua meie teadvusesse. Aga kui meie ego on sulgenud kanalid, et see ohtlikuna tunduv impulss ei pääseks läbi, sulgeb see tee ka meie alateadvuse loovatele võimetele, meie elujõule. Meie sees tekib seisaku ja tühjuse tunne.
Meid võib kimbutama hakata füüsiline ja vaimne kurnatus, täielik rõõmupuudus. Miski ei paku enam tõelist huvi ega rahuldust. Oleme kaotanud sideme enda eheda olemusega. Ja siis on meie alateadvusel ainult üks viis, kuidas ta saab meid siit välja aidata ning selle vajaliku info ja elustava impulsi meieni toimetada – teha seda siis kui meie ego magab. Sest unenäod on ainuke osa meie ööpäevast, mis ei ole meie ratsionaalse tavamõistuse kontrolli all.
Ning see võib avalduda üsna häirivate unenägudena, kus juhtuvad kummalised ja häirivad asjad ning kus kohtume tegelastega, kes tunduvad meile kergelt öeldes hirmutavad ja äärmuslikud. Nad kehastavad tihti omadusi või hoiakuid, mida oleme endast ära tõuganud, mida me kunagi iseendaga ei oskaks ega tahaks seostada. Ning kuna meie enda ego võitleb nendega, tahab need olematuks teha, ei luba meile neid, siis ei jää meie alateadvusel muud võimalust meie tähelepanu saamiseks, kui neile veel vint peale keerata.
Lugu päris elust.
Üks äärmiselt rahuarmastav mees rääkis mulle unenägudest, kus oli palju vägivalda. Need häirisid teda sügavalt. Edasi vesteldes ja uurides selgus, et tal on sügav vastumeelsus igasuguse agressiivsuse osas – ta oli endale seetõttu ära keelanud igasuguse jõulisuse oma elus. Ta tahtis olla alati turvaline, teistega arvestav. Kuid mis juhtub siis, kui me endale üldse tervet agressiooni ega viha ei luba? Me ei saa enam adekvaatselt reageerida olukordades, kus meie piiridega ei arvestata, kus meil on vaja elutervelt enda eest seista. Me ei saa enam olla enda ja teistega ausad ja ehedad. Ehk siis sellel mehel oli vaja taas üles leida oma sisemine jõud ja oskus olla kontaktis oma vihaga tervel moel. Ja tema alateadvus saatis talle sõnumi, mis oli piisavalt valjuhäälne, et ta seda märkaks.
Sageli on meie unenägude ebameeldivate tegelaste sees peidus meile väga vajalikud kingitused. Omadused, millega meil on hädasti vaja taas ühendus luua. Võibolla viivad nad meie elu ja suhted hoopis uude suunda. Avavad meid elule hoopis uuel viisil. Annavad meile omadusi ja võimeid, mida meil varem polnud, või vähemalt arvasime, et need on meile kättesaamatud.
Mis aga juhtub siis, kui meie tavamõistuse, meie ego kaitse on nii tugev, et kaotab sideme isegi unenägudega? Siis võib olla kombinatsioon sisemisest tühjusetundest, ärevusest, aga unenäod puuduvad, või õigemini me ei mäleta neid ärgates. Uks on tugevasti kinni, need ei pääse läbi.
See ei ole aga lootusetu olukord. Kui tunned ennast siin ära, siis pole vaja teha muud, kui vaikselt hakata teadlikult oma sügavale sisemaailmale kätt sirutama – märku andma, et oled valmis kuulama. Hea meetod selleks on näiteks regulaarne vabas vormis päeviku pidamine – igal hommikul või õhtul täidad paar lehekülge sellega, mis su peas parajasti toimub. Ilma hinnanguid andmata. Lihtsalt kirjutad ja lubad endal olla täiesti aus ja ehe,Ja ütled endale igal õhtul enne magama minekut, et oled valmis unenägude kaudu oma sisemaailma kuulama. Ja paned märkmiku ja pastaka voodi kõrvale juba valmis.
Mitte miski ei asenda meile meid ennast. Mitte keegi ei tea paremini, mis on igas hetkes tõeliselt oluline meie tasakaaluks ja arenguks. Seda, millises suunas peame tegema järgmise sammu, et luua elu just oma unikaalsel moel ja enda näo järgi. Seetõttu on needsamad häirivad unenäod tihti just selleks kõige kallimaks kingituseks, mis tasub kahe käega tänulikult vastu võtta.
